Kui palju CO2 lukustab endasse bambus?
Üks hektar bambusmetsa seob endasse ligikaudu 17 tonni CO2 -te aastas.
Mida süsiniku jalajälg täpsemalt tähendab?
Süsinikujalajälje mõõtmine on ühiskonnas muutumas aina olulisemaks ning paljude valdkondade liidrid näitavad selles osas ka teistele positiivset eeskuju.
Süsiniku jalajälg on süsinikdioksiidi ja teiste kasvuhoonegaaside heite koguhulk, mis kaasneb inimese, organisatsiooni või mõne muu üksuse tegevusega või tekib toote või teenuse olelusringi jooks. Süsiniku jalajälje kaudu hinnatakse vastava tegevuse mõju keskkonnale ja kliimamuutustele.
Süsiniku jalajälg on süsinikdioksiidi ja teiste kasvuhoonegaaside heite koguhulk, mis kaasneb inimese, organisatsiooni või mõne muu üksuse tegevusega või tekib toote või teenuse olelusringi jooks. Süsiniku jalajälje kaudu hinnatakse vastava tegevuse mõju keskkonnale ja kliimamuutustele.
Amazon ja selle vihmametsad on tuntud kui "maa kopsud", kuid tegelikult on kõik puud, taimed ja rohi, sealhulgas bambus, suurepärased hapniku allikad ja süsiniku sidujad.
Fotosünteesi teel muudavad nad päikesevalguse mõjul vee ja süsinikdioksiidi (CO2) glükoosiks (biomassi ehituskivid), veeks ja hapnikuks:
6 CO2 + 12 H2O + footonid ➔ C6H12O6 + 6 O2 + 6 H2O
(süsinikdioksiid + vesi + valgusenergia ➔ glükoos + hapnik + vesi)
Fotosünteesi teel muudavad nad päikesevalguse mõjul vee ja süsinikdioksiidi (CO2) glükoosiks (biomassi ehituskivid), veeks ja hapnikuks:
6 CO2 + 12 H2O + footonid ➔ C6H12O6 + 6 O2 + 6 H2O
(süsinikdioksiid + vesi + valgusenergia ➔ glükoos + hapnik + vesi)
Pildil: Amazonase vihmamets
CO2 talletub biomassis biogeense süsinikuna ja bambuse puhul taime tüves. Kui bambuse tüvi jätkab kasvamist ja lõpuks sureb, vabaneb CO2 ja see paisatakse tagasi atmosfääri. Kui aga bambus raiutakse pärast kasvuperioodi 4–5 aasta pärast ning töödeldakse jätkusuutlikuks ja vastupidavaks ehitusmaterjaliks siis lukustub talletunud süsinik sellesse uude materjali.
Pildil: Moso bambustaim
Seega säilib MOSO® bambusest ehitusmaterjalides süsinik seni, kuni toode on kasutusel. Isegi oluliselt kauem juhul, kui algne materjal taaskasutatakse või ümber töödeldakse nt. bambuslaastplaatideks. Kui see siis lõpuks energia saamiseks põletatakse, võib see asendada fossiilsete kütuste kasutamist, pakkudes seeläbi veel üht säästliku kasutusvõimalust.
Biopõhised materjalid toimivad süsinikupangana
Ehitusse salvestatud süsiniku (CSC) kogus võib ulatuda kuni 1662 tonni CO2 ühe m³ bambuse kohta, kui vaatleme kõige tihedamaid ja massiivsemad MOSO bambuset ehitusmaterjale, nagu näiteks Bamboo X-treme®.
Bambusmetsa säästliku raie positiivne kõrvalmõju on ka veel see, et emataim hakkab juurtele koheselt looma uusi bambus tüvesid ja samal ajal püüab bambusmets rohkem CO2, andes seega igal aastal uue ehitusmaterjali lisaväärtuse.
Tegelikult on selle taime kiire kasvu tõttu on säilitatav süsinik puhul suurem kui teiste bio-põhiste materjalide puhul, palju suurem kui teistel puiduliikidel.
Kui palju süsinikku suudab bambus lukustada?
Biopõhistes materjalides, sealhulgas bambuses, kogutud CO2 arvutamiseks võib vaadelda süsinikusisaldust, järgides Euroopa standardeid EN 16785-2 (bio-põhise sisalduse määramiseks) ja EN 16449 (algselt mõeldud puidu jaoks, kasutatakse sarnase biogeense süsinikusisaldusega bio-põhiste materjalide puhul).
Ligikaudu pool ahjukuiva bio-põhise materjali (puit/bambus) massist koosneb süsinikust. CO2 (44 g/mol) ja C (12 g/mol) molekulmassi suhe on 3,67.
Vastupidavate materjalide poolt kinni püütud CO2 saab arvutada üsna lihtsalt eri bambuse liikide tiheduse järgi, võttes arvesse niiskuse ja liimi sisaldust. Mida suurem on kaal m³ kohta, seda rohkem süsinikku lukustatakse.
Näiteks MOSO Bamboo X-treme® tihedusega 1150 kg/m³ koosneb 90% bambusest (1010 kg/m³) niiskusesisaldusega 12%, mis on 902 kg/m³ kuiva biomassi 0% niiskusesisalduse juures. Pool sellest massist, 453 kg/m³, on biogeense süsiniku sisaldus. Korrutades CO2 ja C molekulmassi suhtega (3,67), saadakse 1662 kg CO2 /m³.
See number on oluliselt on suurem kui paljudel teistel puuliikidel:
CO2 heitkoguste vältimine, kui bambus asendab konstruktsioonis CO2 heite-mahukaid ehitusmaterjale
Juhtudel, kui tehniline bambus asendab suure CO2 heitmega ehitusmaterjale, nagu PVC või alumiinium (nt aknaraamide, terrasside või voodrilaua kinnituse jaoks), välditakse CO2 nende materjalide tootmisega tekkivaid suuri CO2 heitkoguseid. Sellist kompenseerimist nimetatakse asendusefektiks.
Selline täiendav CO2 kompnseerimine kehtib aga ainult juhtudel, kui bambusmaterjal asendab otseselt abiootilist materjali (seega ei kehti muu bio-põhise materjali asendamisel).
Bio-põhise materjali kasutamise asendusefekt ehitustööstuses on ligikaudu 1,5 tonni CO2 ühe tonni biopõhise materjali kohta, mida kasutatakse abiootilise materjali alternatiivi asemel.
Näiteks kasutatakse sageli viidet metaanalüüsile kus välditakse 3,9 tonni CO2-te iga tonni biopõhise materjali kohta, mida kasutati siis taastumatute loodusressursside (betoon, teras jne.) asemel.
Biopõhised materjalid toimivad süsinikupangana
Ehitusse salvestatud süsiniku (CSC) kogus võib ulatuda kuni 1662 tonni CO2 ühe m³ bambuse kohta, kui vaatleme kõige tihedamaid ja massiivsemad MOSO bambuset ehitusmaterjale, nagu näiteks Bamboo X-treme®.
Bambusmetsa säästliku raie positiivne kõrvalmõju on ka veel see, et emataim hakkab juurtele koheselt looma uusi bambus tüvesid ja samal ajal püüab bambusmets rohkem CO2, andes seega igal aastal uue ehitusmaterjali lisaväärtuse.
Tegelikult on selle taime kiire kasvu tõttu on säilitatav süsinik puhul suurem kui teiste bio-põhiste materjalide puhul, palju suurem kui teistel puiduliikidel.
Kui palju süsinikku suudab bambus lukustada?
Biopõhistes materjalides, sealhulgas bambuses, kogutud CO2 arvutamiseks võib vaadelda süsinikusisaldust, järgides Euroopa standardeid EN 16785-2 (bio-põhise sisalduse määramiseks) ja EN 16449 (algselt mõeldud puidu jaoks, kasutatakse sarnase biogeense süsinikusisaldusega bio-põhiste materjalide puhul).
Ligikaudu pool ahjukuiva bio-põhise materjali (puit/bambus) massist koosneb süsinikust. CO2 (44 g/mol) ja C (12 g/mol) molekulmassi suhe on 3,67.
Vastupidavate materjalide poolt kinni püütud CO2 saab arvutada üsna lihtsalt eri bambuse liikide tiheduse järgi, võttes arvesse niiskuse ja liimi sisaldust. Mida suurem on kaal m³ kohta, seda rohkem süsinikku lukustatakse.
Näiteks MOSO Bamboo X-treme® tihedusega 1150 kg/m³ koosneb 90% bambusest (1010 kg/m³) niiskusesisaldusega 12%, mis on 902 kg/m³ kuiva biomassi 0% niiskusesisalduse juures. Pool sellest massist, 453 kg/m³, on biogeense süsiniku sisaldus. Korrutades CO2 ja C molekulmassi suhtega (3,67), saadakse 1662 kg CO2 /m³.
See number on oluliselt on suurem kui paljudel teistel puuliikidel:
- mänd - 450 kg/m³ lukustab ligikaudu 737 kg CO2,
- bangkirai - 930 kg/m³ lukustab 1475 kg CO2
CO2 heitkoguste vältimine, kui bambus asendab konstruktsioonis CO2 heite-mahukaid ehitusmaterjale
Juhtudel, kui tehniline bambus asendab suure CO2 heitmega ehitusmaterjale, nagu PVC või alumiinium (nt aknaraamide, terrasside või voodrilaua kinnituse jaoks), välditakse CO2 nende materjalide tootmisega tekkivaid suuri CO2 heitkoguseid. Sellist kompenseerimist nimetatakse asendusefektiks.
Selline täiendav CO2 kompnseerimine kehtib aga ainult juhtudel, kui bambusmaterjal asendab otseselt abiootilist materjali (seega ei kehti muu bio-põhise materjali asendamisel).
Bio-põhise materjali kasutamise asendusefekt ehitustööstuses on ligikaudu 1,5 tonni CO2 ühe tonni biopõhise materjali kohta, mida kasutatakse abiootilise materjali alternatiivi asemel.
Näiteks kasutatakse sageli viidet metaanalüüsile kus välditakse 3,9 tonni CO2-te iga tonni biopõhise materjali kohta, mida kasutati siis taastumatute loodusressursside (betoon, teras jne.) asemel.
CO2 KREDIIT
Süsinikukrediit on sertifikaat, millega ettevõte tõendab, et ta on tasunud teatud koguse CO2 keskkonnast eemaldamise eest ehk näiteks metsaomanikule metsa säilitamise või põllumehele süsiniku mulda sidumise või väetiste kasutamise vähendamise eest.
Iga süsinikukrediidi ühik on võrdne ühe tonni süsinikdioksiidiga, mis enam atmosfääri ei eraldu tänu nende gaaside vähenemisele tootmise käigus või uute tehnoloogiate kasutuselevõtule. Süsinikukrediidid peavad olema tõesed, lisanduvad ja tunnustatud metoodika põhjal verifitseeritud, mistõttu tuleb enne nende soetamist verifikatsiooni olemasolus veenduda. Vastasel juhul on süsinikukrediit väärtusetu.
Allikas: Finantsinspektsioon
m2 BAMBUST ISTUTATUD
BAMBUSE SÜSINIKU KREDIITE OSTES
Sa mitte ainult ei kompenseeri oma CO2-heiteid, vaid toetate kohalikku bambuse kasvatajate kogukonda, kaitsete kohaliku taimestiku ja loomastiku!
- CO2 kompensatsiooni väljendatakse tavaliselt krediitides. Krediiti omandades ostate tükikese CO2 vähendamisest meie ümber.
- BAMBUSE SÜSINIKU KREDIITIDEGA te ostate CO2 kompensatsiooni ÜHE ruutmeetri kohta. Üks ruutmeeter bambusmetsa tähendab 105,5 kg CO2 vähenemist. Seega on sul vabadus valida, kui palju CO2-heiteid soovid kompenseerida.